Turbapeenra rajamine
Sissejuhatus.
Valisin
analüüsimiseks turbapeenra kuna olen ise turbaaeda rajanud ja seega on
internetist leitava materjali hindamine kerge. Tean hästi millised on olulised tegevused
turbapeenra rajamisel ja milliste tingimustega tuleb peenra rajamisel arvestada.
Teine
ja ehk olulisem põhjus oli see, et mulle meeldivad hapulembelised taimed ja
eriti rododendronid. Kiviktaimla on kaunis, mulle meeldib seda imetleda, kui
see on hästi rajatud ja korrektselt hooldatud. Kiviktaimla hooldus on alati
töörohke ja vaevarikas isegi kui see on õigetel alustel rajatud. Turbapeenar
vajab tööd ja hoolt aia rajamisel, tema hooldamine suurt tööd ja vaeva edaspidi
ei nõua.
Valisin
internetist artiklid nii nagu otsing sõnale „turbapeenar“ andis ehk
juhuslikkuse printsiipi arvestades eeldades, et ka inimesed, kes otsivad
internetist infot turbapeenra rajamise kohta käituvad sarnaselt. On huvitav
uurida, kui kvaliteetset infot on võimalik leida juhuotsinguga.
Artiklid
mida lugesin ja uurisin:
1.
Õitemeres turbapeenar - http://tarbija24.postimees.ee/1254986/oitemeres-turbapeenar
2. Turbapeenar
annab võimaluse tuua aeda hapulembesi taimi -
3. Rabaaia
rajamine
4. Aednik
soovitab: Metsataimede kasvatamine koduaias
5. Rododendronite
peenra rajamine
6. Turbapeenra
rajamine nõuab oskusi
7. Vaadake ja Turbataimed maastikukujunduses
Hindamisel ja
lisamaterjalina kasutatud: Iluaianduse käsiraamat/ Varrak 2000 ja artiklit http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=126&art=63
Vajalikud tingimused, mida tuleks arvestada
turbapeenra rajamisel.
Turbapeenra
rajamisel tuleb arvestada mitmete erinevate nõuetega.
Mullastiku tingimused
Turbapeenra
rajamisel tuleb arvestada piirkonna
eripäraga, kus on see koht kuhu turbapeenar rajatakse.
Kas peenar
rajatakse juba hapulembeliste taimedele soodsasse kasvukohta – mändide alla,
kus on juba pinnas hapulembelistele taimedele sobiv. Siis on võimalik rajada
peenar olemasolevale kohale midagi eriliselt muutmata. Kui aga soovida eriti
hästi õitsvaid taimi siis võiks 10 – 15 cm paksune kamar lahti lüüa ja kõrvale
tõsta. Peenrasüvend kaevake labidalehe sügavune ja asetage pinnamättad
tagurpidi selle põhja. Ülejäänud osa süvendist täitke seguga, millest pool on
väljakaevatud liivmuld ja pool jämeda fraktsiooniga freesturvas. Lisage veel
metsakõdu, okkaid, kõduneva puidu tükke, tammelehti, segage läbi ja täitke
süvend.
Hapulembelised
taimed vajavad mullas pH 4-5 taset. Muld peab olema huumusrikas, poorse
pinnasega.
Kui
keskkond ei ole sobiv, siis tuleb õige keskkond luua ehk rajada
hapulembelistele taimedele sobiv kasvukoht kunstlikult. Kuna Eestis on mulla pH
üldiselt Rododendronite ja kanarbikkude jaoks liiga kõrge, siis on soovitatav
isoleerida tulevased turbapeenra asukad maapinnast peenravaiba või geotekstiiliga.
Hea
kasvukoha saab kui segada: 3 osa jämeda
fraktsiooniga turvast, 3 osa jämedat liiva, 1 osa metsakõdu koos kõdupuidu
tükkide, oksaraagude ja kooretükkidega, 1 osa hapu reaktsiooniga kõdukomposti
või siis rammusama pinnase saamiseks: 1 osa jämedat liiva, 3 osa jämeda
fraktsiooniga turvast, 2 osa rammusat hapu reaktsiooniga komposti, 1 osa lehe-
ja metsakõdu, 2 osa komposteeritud männikoorepuru.
Paesel
rannikul maa sisse ehitatud turbapeenart valitseb oht, et paas neutraliseerib
turba. Selle vastu aitab pinnase isoleerimine ja sidruniveega kastmine või
pidev okkakõdu lisamine turba sekka, aga siiski on see tülikas tegevus.
Päikesevalgus, tuulevari ja liigniiskus.
Tubapeenra
rajamisel tuleb kindlasti arvestada tuleb päikesevalgusega, mis oleks sobiv taimedega mida soovitakse turbapeenrasse
istutada. Igihaljastele Rododendronile meeldib koht, kuhu paistab õhtu-, aga
mitte lõuna- ega hommikupäike. Heitlehelised jällegi vajavad päikest tunduvalt
rohkem ja neile meeldib päikseline kasvukoht.
Kuna
Rododendronid ei talu tõmbetuult siis on hea, kui neil oleks okaspuudest või
elupuudest tuuletõkke hekk või salu, hooned või tihedad piirdeaiad
seljataguseks.
Rhododendronid
ei talu ka seisvat vett (juhul kui on turbapeenrasse valitud Rhodendronid). Kui
turbapeenar on kaldega paigas, kust liigvesi takistamatult ära jookseb, siis
võib maapinna ka vett pidava kilega katta. Ent tasasele maale ega lohku kile ei
kõlba, sest Rododendronite juured ei talu liigniiskust. Liigvesi surub mullast
kogu õhu välja ja taimejuured lämbuvad surnuks, hiljem muidugi mädanevad ja
kõdunevad.
Peenra rajamine
Kõige
lihtsam viis on rajada kõrgpeenar, mida võib ääristada kas prusside, liiprite, puupakkude,
maakivide või turbapätsidega. Sel juhul tuleb pinnas koorida umbrohust, vooderdada
geotekstiiliga ja lisada turbamuld. Kõrgpeenra puuduseks on oht läbi kuivada, teda
peab kastma, samuti ei meeldi pohlal kasvada kõrgpeenras just kuivaks jäämise
tõttu.
Kui soovitakse rajada turbapeenar maa sisse kus
on tavaline aiamuld, siis tuleb teha järgmised tööd:
- Vali taimed mida soovid istutada;
- Koosta taimede istutusplaan, mõtle läbi vahekaugused kuidas taimi istuda;
- Vali taimedele sobiv koht aias (arvesta päikesevalgust, tuulevarju, mullastikku) kuhu tahad peenart rajada;
- Soeta kõik vajalik materjal: turvas suure fraktsiooniga, kooremultš, turbapätsid, maakivid, prussid, geotekstiil, taimed;
- Märgi peenra piirjooned maha;
- Raja peenra ääris maakividest, prussidest. Kui peenar on suuremõõduline siis võid pätsidest valmistatud serva paigutada astmed kas puupakkudest või suurtest kividest. Pakud tuleks paigutada peenrapinnaga tasa, aga maakive võiks paigutada pinnasest kõrgemale, mis peale funktsionaalsusele moodustades huvitava reljeefi.
- Rabaaia kõrguseks piisab ainult ühe pätsi kõrgusest so 20 cm-st kuna rabataimed ei vaja oma kasvuks üle 20 cm pinnast;
- Turbapätside kasutamisel tuleb need enne paigaldamist kindlasti lasta täielikult läbi imbuda 1-2 minutit vette surutuna (ettevaatust liiga kaua ei tohi vees neid hoida, lagunevad);
- Turbapätsid tuleb enne ritta ladumist lõigata pika noaga sirgeks, et püsiksid paigal, vajadusel kinnita pikkade kokteilikõrtega pätsid omavahel.
- Mitme pätsi kõrgusesse ladumisel tuleb pealmine päts asetada alumisele faasitud servaga tasa ja kasutada telliskivi müüri ladumise põhimõtet. Moodustub pehme joonega kena müür, mida peab kindlasti siduma. Selleks sobivad hästi bambusvaiad;
- Süvenda pinnas (kui ei kasuta kõrgpeenart) ja eemalda viimseni kõik umbrohu juured;
- Vooderda süvend geotekstiiliga, juuretõkkega vms. Kindlasti jälgi, et geotekstiili ääred ei jääks näha, saaksid peidetud.
- Valmista turbamuld ette, sega juurde spetsiaalne Rododendronite väetis.
- Täida süvend turbamullaga või sobiva turbamulla seguga: turvas, metsakõdu ja/või komposteeritud männikoorepuru. Jälgi, et täidetav pinnas jääks kohev ja õhuline, pigem jääks väike turba küngas kuna turvas vajub ajaga kokku;
- Kasta kogu peenar korralikult läbi ja lase seista/ imbuda üks ööpäev.
- Aseta taimed vette niiskust imama paariks tunniks;
- Istuta taimed kasvukohale nii, et juurekael on kindlasti turbaga tasa. Järgi taimede paigutamise plaani, mille oled eelnevalt koostanud. Ära unusta et Rhodendronid vajavad kasvamiseks palju ruumi, suured vahekaugused täida hapulembeliste ilutaimedega;
- Juhul kui on soov rabaaeda istutada okaspuid, siis tuleb istutusauku juurde segada mulda;
- Kooremultšiga õige sõna;
- Kasta peenar veelkord õrnalt pihustades üle, et taimed jäävad puhtaks, tulemus kaunis;
- Viimistle peenra äär vajadusel (turbapätside kasutamisel).
Turbapeenra hooldamine
Turbapeenra
hooldamine ei nõua suurt tööd ja ajakulu juhul kui peenar on korrektselt
rajatud ning õigeid taimede kasvuks vajalike nõudeid arvestatud.
Kui
taimed on valitud meie kliimasse sobivalt külmakindlad, neil on olemas
tuulevari ja arvestatud päikesevalguse õigete tingimustega siis üldjuhul
Rhododendronid, kanarbikud, eerikad ja
teised turbapeenra taimed talvekaitset ei vaja.
Rhododendronite
hooldus seisneb kastmises, väetamises ja õitsenud õienuppude ärakorjamises.
Kasta on hea vihmaveega, kui selle
kogumiseks võimalus on. Väetada on optimaalne kaks korda, mais enne õitsemist
ja juuni lõpus peale õitsemist. Juulis ja hiljem väetamine võib panna taime
kasvatama pikki võsusid, mis ei jõua enne sügist puituda, ning siis võib külm
taime kahjustada. Õienuppude ärakorjamine säästab taime energiat seemnete
kasvatamisest ja ei kurna taime ning võimaldades selle asemel jõudsamalt
õitseda.
Rhododendronitel
on vaja kevadel välja lõigata lumega murdunud oksad. Kui põõsas ei ole kompakte siis võib ise
põõsast kujundada, et sundida põõsast
harunema. Kui põõsas pole väga välja veninud ja hõredaks jäänud tuleb murda
harudelt maha tipupung, siis kasvab kõrvalpungadest mitu võrset. Ülemäära suuri
põõsaid soovitatakse tagasi lõigata vanade lehearmide pealt, isegi 2-3 cm
jämedused oksad annavad uinuvatest punagadest noori võrseid ja paari aasta
pärast õitseb noorendatud põõsas rikkalikult.
Kui
peenras on kanarbikud siis igal kevadel tuleb (või ka sügisel) ära lõigata
äraõitsenud võrsed ja hõredad oksad välja lõigata. Eerikatel lõigata maha
õitsenud kuivanud õisikud.
Kui
turbapeenar on ära vajunud ehk turvad on kokkuvajunud siis võib turvast peale
lisada, et taimed väga turbast välja ei jää.
Turbapeenrasse sobivad taimed
Rohttaimed 10; puittaimed 5
Eesti keelne nimetus
|
Ladina keelne nimetus
|
1. köha
|
Calluna
|
2. Rohkeõieline Eerika
|
Erica multiflora L.
|
3.
leesikas
|
Arctostaphylos uva-ursi
|
4. Priimula
|
Priimula
|
5. Kanarbik
|
Calluna
|
6. Fortune Kõverjalg
|
Cyrtomium fortunei
|
7.
kultuurpohl
|
Vaccinium vitis-idaea
|
8.
kultuurjõhvikas
|
Oxycoccus palustris
|
9.
laanesõnajalg
|
Jaanalind sõnajalad
|
10.
õisküüvits
|
Pieris formosa
|
11. kalihary
|
Gaultheria shallon Pursh
|
12.
harilik kukemari
|
Empetrum
|
13. teelehine tarn
|
Carex plantaginea Lam.
|
1. rododendron
|
Rododendron
|
2. hortensia
|
Hortensia
|
3.
kultuurmustikas
|
Vaccinium
|
4.
roomav kadakas
|
Juniperus communis
|
5. kalmia
|
Kalmia
|
Rododendron
Kanarbik
Eerika
teeleheline tarn
Hinnang artiklitele
Artikkel
Õiemeres turbapeenar annab küll
ülevaate üldiselt turbapeenra rajamisest aga kui on aiandusekauge inimene siis
peaks ta lisamaterjali kindlasti juurde vaatama.
Arnold
Hannusti, kes on Eestis üks esimesi suurte turbaaedade rajajaid-propageerijaid
siis tema õpetuste järgi kirjutatud artikkel Turbapeenar annab võimaluse tuua aeda hapulembesi taimi ja Turbaaia rajamine, siis need artiklid on
juba põhjalikumad, konkreetsete võtetega ja õpetustega kuidas turbapeenart
rajada. Kui neid artikleid lugeda ja näpuga järge ajada ning kõike õpetusi
järgida saab kindlasti peenar rajatud. Artikkel Rabaaia rajamine tundus aga
kõige kompaktsem, asjalik, ülevaatlik, selgitava. See artiklit soovitaksin
lugeda neile, kes plaanivad turbaaeda rajama hakata. Artikkel Rododendronite peenra rajamine on
õpetlik, hea, koos piltidega annab tööde järjekorrast suurepärase ülevaate,
seda artiklid võib ka julgelt soovitada. Erinev on natuke vaid tööde järjekord.
Artiklid
mingit vau efekti ei tekitanud, kõik oli teada, tuttav.
Usaldust tekitas väide, et oled ise turbapeenra rajanud ja tead hästi millised on olulised tegevused turbapeenra rajamisel ja milliste tingimustega tuleb peenra rajamisel arvestada.
VastaKustutaMeeldis, et jutt on ülevaatlik ja rajamise nõuanded antud step-by-step. Turbapeenra rajamise saab sellise materjali järgimisel ette võtta küll. Töö puudutab ka olulisemate taimede hooldust. Vormistus on lihtne ja loogiline. Valitud alusmaterjal (lingid) on oma ala asjatundjatelt ja hinnang artiklitele kutsub nii mõndagi neist lugema.
Mille poolest vajab töö väikseid muudatusi?
Mõned kirjavead, mis küll sisu väärtust ei kahanda, kuid torkavad silma: turbapeenra ajamise all on üks punkt „Kooremultšiga õige sõna“ – see ilmselt ei ole nii mõeldud. Samuti on Rohttaimede tabelis esimesena kirjas köha, ladina keeles Calluna. Pisut allpool on ka kanarbik – Calluna. Köha võiks siis eemaldada :)
Turbapeenrasse sobivate taimede osas oled pannud kirja 10 rohttaime, milledest enamus liigituvad siiski puittaimede alla – pohl, leesikas, õisküüvits, eerika, kanarbik, kukemari, jõhvikas on kõik kanarbikuliste sugukonda kuuluvad puittaimed. Palun täiendada rohttaimede nimistut.
Kuna eraldi kasutatud materjalide loetelu ei ole välja toodud, siis eeldan, et lisatud pildimaterjal peaks sisalduma lisatud soovituslike linkide all. Paraku see nii ei ole (hostade pilt näiteks Wikipedia lehelt?), palun lisa ka kasutatud materjalide loetelu!
Kuna oled teemaga hästi kursis, ise turbapeenra rajanud ja mingit vau-effekti ei tekkinud, siis sooviksin näha Sinu rajatud turbapeenrast pilte, et eeskuju ja innustust saada!
Kokkuvõtteks võin öelda, et lugesin kõiki turbapeenra rajamise blogisid, kuid Sinu oma torkas silma ja seda aluseks võttes olen oma aias ühe varjulise männiaaluse broneerinud rajatavale turbapeenrale – selle suve projekt ehk iseseisev praktika!
Ilona on oma 1.ülesande teemaks valinud turbapeenra.
VastaKustutaKuna minul puuduvad selles valdkonnas kogemused, oli kogu töö minu jaoks huvitav ja arukalt üles ehitatud.
Korralik ülevaade turbapeenra olemusest, täiesti põhjalik rajamise õpetus ja tore teadmine, et kui kõik tööd on õigesti tehtud, siis turbapeenra enda hooldamine on suhteliselt vähemahukas ja lihtne.
Kasutatud artiklite valik oli päris mitmekülgne, loomulikult nõustun Ilona väitega Arnold Hannusti konkreetsete õpetuste kvaliteedi osas.
Väike miinus on turbapeenrasse sobivate rohttaimede vähesus ja puudub ka loend, kust pärineb fotomaterjal.
Muus osas on töö igati suurepärane ja vajadusel julgeks ma selle alusel turbapeenart hakata rajama küll.
Ilona tööd oli huvitav lugeda, kuna ta omab turbaaia rajamise kogemust ja teab hästi, millised on olulised tegevused turbapeenra rajamisel ja milliste tingimustega tuleb peenra rajamisel arvestada.
VastaKustutaTöö on ülevaatlik. Teema on lahti kirjutatud asjatundlikult, lihtsas ja arusaadavas keeles (s.t. loogiliselt). Valitud materjalid teema kohta on mitmekülgsed ja põhjalikud, millede usaldusväärsuse hindamisel on Ilona kasutanud täiendavat lisamaterjali!
Hinnang artiklitele on antud autori kogemusest lähtuvalt ja kokkuvõtlikult. Pisut täiendades turbapeenrasse sobivate taimede nimekirja, oleksin isegi valmis turbapeenart rajama. :)
Igati tähelepanuväärne ja eeskujulik töö. Jõudu autorile!