Konteinerhaljastus

Konteinerhaljastus, kui üks võimalus kujundada olemasolevat aeda mitmekesisemaks, kujundada väikeaedasid või ilmestada rõdusid ja katuseterrasse. Konteinerhaljastus on väga levinud linnahaljastuses. Konteinerhaljastus on aina suuremat popullaarsust kogumas ja seega on põhjust katsetada erinevate variantidega, küll rõdukastidena kui ka suurte aiavaasidena või puidust või kivist suurte konteineritega.

Taimedest kasutatakse peamiselt suvelilli aga võimalus on luua püsivad kivist või puidust konteinerid, mis osaliselt on haljastatud aeglasekasvulisete oksapuudega. Suvel istutatakse värvilaiguks juurde suvelilled. Oksapuud on aga aastaringselt dekoratiivsed. 

Ise olen katsetanud rõdukastides ja suurtes aiapottides siiski ühtesorti lilledega kuna mulle isiklikult ei meeldi mitu sorti lilli ühes amplis või potis. Suurte konteinerkastide puhul linnahaljastuses (ka kodus) on mitme koosluse kastuamine huvitavam ja täiesti asjakohane.

Kujundasin juba olemasolevad rõdukastid, mis on mõõtudes 15 cm x 60 cm x 15 cm. Rõdukastid on pruunist palastist veidi kumerja kujuga, mis on alt veekogumisnõuga.

Minu visand taimede istutamisest 

       

Valitud taimed 

1. Hurmav hõbepael (Dichondra argentea)-päikseline- või poolvarjune kasvukoht, dekoratiivlehine taim, rippuv 100 cm. 4 tükki

2. Rippuv aed-raudürt (Verbena x hybrida) - liiginime ei olnud ei saanud tuvastada:  värvus lilla seest valge silmaga, vorm rippuv 20-40 cm - 2 tükki

Taimede istutamiseks valisin Matogard suvelillemulla kuna siin on kõik vajalik juba istutamiseks ära tehtud ja korralik istutussegu on ühes kotis koos. 
Muld koosneb:
turbast, mis on dolomiidijahuga neutraliseeritud ja mineraalväetistega segatud, põhikomponent mullas. 
Kompostist, mis sisaldab hobusesõnnikust biotehnoloogiliselt valmistatud taimetoitaineterikast komposti. Kompostis sisalduvad humiinid kiirendavad tugeva juurestiku arenemist, aitavad kaasa taime toitainete omastamisele. 
Lisaks on mulda segutud juba Osmocote ehk pikatoimelised väetised. See kindlustab taimede toitainetega varustamise kogu kasvuperioodi (kuni 5 kuud) jookul, Osmocote väetise ja komposti kasutamine väldib toitainete väljauhtumist mullast.
Eriti tore on see, et suvelillemulda on segatud juurde juba kastmisgeel, mis tagab vee kiire imendumise ja ühtlase jaotumise substraadis. Veeimavus on hõlbustatud isegi peale mulla kuivamist.
Lisaks sellele on mulda listud perliiti ja savi, mis seovad vett ja takistavad mulla kuivamist.

Kasvuperioodil annan juurde taimedele Floraline vedelväetist koos kastmisveega kord nädalas.

Kuna tegin 2 ühesugust rõdukasti siis kulus mulda kahele kastile kokku 1,5 kott ehk 30 liitrit. Mõlema kasti kujundus on sama. 


Valmis lilleilu rõdukastis

   

Kiviktaimla rajamise reflektsioon

Töö teema: Kiviktaimla rajamine

Töö autor: Margit Kilk

Link loetud tööle: http://margitkilk1.blogspot.com/2015/04/kiviktaimla-annab-aiakujunduses-palju.html

Töö sisu ja mida ma kursusekaaslase tööst teada sain:

Mina ise ei ole kiviktaimlat rajanud ja seega oli Margiti kirjutatu abiks aru saada, mis on kiviktaimla rajamisel oluline. Hästi head olid filmiklipid, mis ta oli leidnud ja oma töös kasutanud. 

Taimede nimekiri oli täiuslik, kõiki neid taimi soovitasid ka spetsialistid ja olen näinud neid taimi kiviktaimlas ka kasvamas.

Hea oli teada saada kivide paikutamise reeglitest ja põhimõtteliselt, miks kivid just vajalikud on (hoivad vett, kaitsevad taimi liigse päikse eest ja ülekuumenemise eest ), hoiavad kuivust taimede ümber, milleks ongi vajalik õige kalle kividele, et hoida niiskust ning et vihmavesi ära voolaks. Tavapäraselt me ei mõtlse sellele, kui vaatame juba rajatud kiviktaimlat.

Parim mõte mille mina sain oli kuidas kiviktaimlat planeerida, kuidas lavastada kastidest kiviktaimla erinevaid kõrgusi, et saada rajatavast peenrast ülevaadet . Need ideed sai jällegi Margiti lisatud filmiklippidest. See on hea võimalus n.ö. mängida läbi kogu rajatava peenra üldine ilme. Kui seda mitte teha siis võib juhtuda, et tulemus ei ole see mida soovikstakse. Tehtut muuta on juba keeruline, eriti kui mõelda kivide paigutusele mis tõstetakse paika masinga. 

Mind ennast üllatas, et igas filmiklipis, kui ka artiklis millest Margit kirjutas, soovitati kasutada Roundupi. Vastupidiselt paljudele aednikele, kes ei soovita seda oma aias üldse kasutada. Mina ise kasutaksin siiski pimendamist.

Turbapeenra rajamine

Turbapeenra rajamine

Sissejuhatus.

Valisin analüüsimiseks turbapeenra kuna olen ise turbaaeda rajanud ja seega on internetist leitava materjali hindamine kerge. Tean hästi millised on olulised tegevused turbapeenra rajamisel ja milliste tingimustega tuleb peenra rajamisel arvestada.

Teine ja ehk olulisem põhjus oli see, et mulle meeldivad hapulembelised taimed ja eriti rododendronid. Kiviktaimla on kaunis, mulle meeldib seda imetleda, kui see on hästi rajatud ja korrektselt hooldatud. Kiviktaimla hooldus on alati töörohke ja vaevarikas isegi kui see on õigetel alustel rajatud. Turbapeenar vajab tööd ja hoolt aia rajamisel, tema hooldamine suurt tööd ja vaeva edaspidi ei nõua.

Valisin internetist artiklid nii nagu otsing sõnale „turbapeenar“ andis ehk juhuslikkuse printsiipi arvestades eeldades, et ka inimesed, kes otsivad internetist infot turbapeenra rajamise kohta käituvad sarnaselt. On huvitav uurida, kui kvaliteetset infot on võimalik leida juhuotsinguga.

Artiklid mida lugesin ja uurisin:

1. Õitemeres turbapeenar - http://tarbija24.postimees.ee/1254986/oitemeres-turbapeenar

2. Turbapeenar annab võimaluse tuua aeda hapulembesi taimi -

http://www.ohtuleht.ee/204741/turbapeenar-annab-voimaluse-tuua-aeda-hapulembesi-taimi

3. Rabaaia rajamine

http://www.vaskanarbik.ee/Rabaaia-rajamine

4. Aednik soovitab: Metsataimede kasvatamine koduaias

http://www.hortes.ee/?op=body&id=13&prn=1&art=220&cid =

5. Rododendronite peenra rajamine

http://www.rodoaed.ee/rododendronite-peenra-rajamine/

6. Turbapeenra rajamine nõuab oskusi

http://www.parnupostimees.ee/2131881/turbapeenra-rajamine-nouab-oskusi

7. Vaadake ja Turbataimed maastikukujunduses

http://marjasoo.ee/mustika-kasvatajale/aiakujundus/

Hindamisel ja lisamaterjalina kasutatud: Iluaianduse käsiraamat/ Varrak 2000  ja artiklit http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=126&art=63

Vajalikud tingimused, mida tuleks arvestada turbapeenra rajamisel.

Turbapeenra rajamisel tuleb arvestada mitmete erinevate nõuetega.

Mullastiku tingimused

Turbapeenra rajamisel  tuleb arvestada piirkonna eripäraga, kus on see koht kuhu turbapeenar rajatakse.

Kas peenar rajatakse juba hapulembeliste taimedele soodsasse kasvukohta – mändide alla, kus on juba pinnas hapulembelistele taimedele sobiv. Siis on võimalik rajada peenar olemasolevale kohale midagi eriliselt muutmata. Kui aga soovida eriti hästi õitsvaid taimi siis võiks 10 – 15 cm paksune kamar lahti lüüa ja kõrvale tõsta. Peenrasüvend kaevake labidalehe sügavune ja asetage pinnamättad tagurpidi selle põhja. Ülejäänud osa süvendist täitke seguga, millest pool on väljakaevatud liivmuld ja pool jämeda fraktsiooniga freesturvas. Lisage veel metsakõdu, okkaid, kõduneva puidu tükke, tammelehti, segage läbi ja täitke süvend.

Hapulembelised taimed vajavad mullas pH 4-5 taset. Muld peab olema huumusrikas, poorse pinnasega.

Kui keskkond ei ole sobiv, siis tuleb õige keskkond luua ehk rajada hapulembelistele taimedele sobiv kasvukoht kunstlikult. Kuna Eestis on mulla pH üldiselt Rododendronite ja kanarbikkude jaoks liiga kõrge, siis on soovitatav isoleerida tulevased turbapeenra asukad maapinnast peenravaiba või geotekstiiliga.

Hea kasvukoha saab kui segada:  3 osa jämeda fraktsiooniga turvast, 3 osa jämedat liiva, 1 osa metsakõdu koos kõdupuidu tükkide, oksaraagude ja kooretükkidega, 1 osa hapu reaktsiooniga kõdukomposti või siis rammusama pinnase saamiseks: 1 osa jämedat liiva, 3 osa jämeda fraktsiooniga turvast, 2 osa rammusat hapu reaktsiooniga komposti, 1 osa lehe- ja metsakõdu, 2 osa komposteeritud männikoorepuru.

Paesel rannikul maa sisse ehitatud turbapeenart valitseb oht, et paas neutraliseerib turba. Selle vastu aitab pinnase isoleerimine ja sidruniveega kastmine või pidev okkakõdu lisamine turba sekka, aga siiski on see tülikas tegevus.

Päikesevalgus, tuulevari ja liigniiskus.

Tubapeenra rajamisel tuleb kindlasti arvestada tuleb päikesevalgusega, mis oleks  sobiv taimedega mida soovitakse turbapeenrasse istutada. Igihaljastele Rododendronile meeldib koht, kuhu paistab õhtu-, aga mitte lõuna- ega hommikupäike. Heitlehelised jällegi vajavad päikest tunduvalt rohkem ja neile meeldib päikseline kasvukoht.

Kuna Rododendronid ei talu tõmbetuult siis on hea, kui neil oleks okaspuudest või elupuudest tuuletõkke hekk või salu, hooned või tihedad piirdeaiad seljataguseks.

Rhododendronid ei talu ka seisvat vett (juhul kui on turbapeenrasse valitud Rhodendronid). Kui turbapeenar on kaldega paigas, kust liigvesi takistamatult ära jookseb, siis võib maapinna ka vett pidava kilega katta. Ent tasasele maale ega lohku kile ei kõlba, sest Rododendronite juured ei talu liigniiskust. Liigvesi surub mullast kogu õhu välja ja taimejuured lämbuvad surnuks, hiljem muidugi mädanevad ja kõdunevad.

Peenra rajamine

Kõige lihtsam viis on rajada kõrgpeenar, mida võib ääristada kas prusside, liiprite, puupakkude, maakivide või turbapätsidega. Sel juhul tuleb pinnas koorida umbrohust, vooderdada geotekstiiliga ja lisada turbamuld. Kõrgpeenra puuduseks on oht läbi kuivada, teda peab kastma, samuti ei meeldi pohlal kasvada kõrgpeenras just kuivaks jäämise tõttu. 

Kui soovitakse rajada turbapeenar maa sisse kus on tavaline aiamuld, siis tuleb teha järgmised tööd:

• Vali taimed mida soovid istutada;
• Koosta taimede istutusplaan, mõtle läbi vahekaugused kuidas taimi istuda;
• Vali taimedele sobiv koht aias (arvesta päikesevalgust, tuulevarju, mullastikku) kuhu tahad peenart rajada;
• Soeta kõik vajalik materjal: turvas suure fraktsiooniga, kooremultš, turbapätsid, maakivid, prussid, geotekstiil, taimed;
• Märgi peenra piirjooned maha;
• Raja peenra ääris maakividest, prussidest. Kui peenar on suuremõõduline siis võid pätsidest valmistatud serva paigutada astmed kas puupakkudest või suurtest kividest. Pakud tuleks paigutada peenrapinnaga tasa, aga maakive võiks paigutada pinnasest kõrgemale, mis peale funktsionaalsusele moodustades huvitava reljeefi.
• Rabaaia kõrguseks piisab ainult ühe pätsi kõrgusest so 20 cm-st kuna rabataimed ei vaja oma kasvuks üle 20 cm pinnast;
• Turbapätside kasutamisel tuleb need enne paigaldamist kindlasti lasta täielikult läbi imbuda 1-2 minutit vette surutuna (ettevaatust liiga kaua ei tohi vees neid hoida, lagunevad);
• Turbapätsid tuleb enne ritta ladumist lõigata pika noaga sirgeks, et püsiksid paigal, vajadusel kinnita pikkade kokteilikõrtega pätsid omavahel.
• Mitme pätsi kõrgusesse ladumisel tuleb pealmine päts asetada alumisele faasitud servaga tasa ja kasutada telliskivi müüri ladumise põhimõtet. Moodustub pehme joonega kena müür, mida peab kindlasti siduma. Selleks sobivad hästi bambusvaiad;
• Süvenda pinnas (kui ei kasuta kõrgpeenart) ja eemalda viimseni kõik umbrohu juured;
• Vooderda süvend geotekstiiliga, juuretõkkega vms. Kindlasti jälgi, et geotekstiili ääred ei jääks näha, saaksid peidetud.
• Valmista turbamuld ette, sega juurde spetsiaalne Rododendronite väetis.
• Täida süvend turbamullaga või sobiva turbamulla seguga: turvas, metsakõdu ja/või komposteeritud männikoorepuru. Jälgi, et täidetav pinnas jääks kohev ja õhuline, pigem jääks väike turba küngas kuna turvas vajub ajaga kokku;
• Kasta kogu peenar korralikult läbi ja lase seista/ imbuda üks ööpäev.
• Aseta taimed vette niiskust imama paariks tunniks;
• Istuta taimed kasvukohale nii, et  juurekael on kindlasti turbaga tasa. Järgi taimede paigutamise plaani, mille oled eelnevalt koostanud. Ära unusta et Rhodendronid vajavad kasvamiseks palju ruumi, suured vahekaugused täida hapulembeliste ilutaimedega;
• Juhul kui on soov rabaaeda istutada okaspuid, siis tuleb istutusauku juurde segada mulda;
• Kooremultšiga õige sõna;    
• Kasta peenar veelkord õrnalt pihustades üle, et taimed jäävad puhtaks, tulemus kaunis;
• Viimistle peenra äär vajadusel (turbapätside kasutamisel).       

Turbapeenra hooldamine

Turbapeenra hooldamine ei nõua suurt tööd ja ajakulu juhul kui peenar on korrektselt rajatud ning õigeid taimede kasvuks vajalike nõudeid arvestatud.

Kui taimed on valitud meie kliimasse sobivalt külmakindlad, neil on olemas tuulevari ja arvestatud päikesevalguse õigete tingimustega siis üldjuhul Rhododendronid,  kanarbikud, eerikad ja teised turbapeenra taimed talvekaitset ei vaja.

Rhododendronite hooldus seisneb kastmises, väetamises ja õitsenud õienuppude ärakorjamises. Kasta on  hea vihmaveega, kui selle kogumiseks võimalus on. Väetada on optimaalne kaks korda, mais enne õitsemist ja juuni lõpus peale õitsemist. Juulis ja hiljem väetamine võib panna taime kasvatama pikki võsusid, mis ei jõua enne sügist puituda, ning siis võib külm taime kahjustada. Õienuppude ärakorjamine säästab taime energiat seemnete kasvatamisest ja ei kurna taime ning võimaldades selle asemel jõudsamalt õitseda.

Rhododendronitel on vaja kevadel välja lõigata lumega murdunud oksad.  Kui põõsas ei ole kompakte siis võib ise põõsast  kujundada, et sundida põõsast harunema. Kui põõsas pole väga välja veninud ja hõredaks jäänud tuleb murda harudelt maha tipupung, siis kasvab kõrvalpungadest mitu võrset. Ülemäära suuri põõsaid soovitatakse tagasi lõigata vanade lehearmide pealt, isegi 2-3 cm jämedused oksad annavad uinuvatest punagadest noori võrseid ja paari aasta pärast õitseb noorendatud põõsas rikkalikult.

Kui peenras on kanarbikud siis igal kevadel tuleb (või ka sügisel) ära lõigata äraõitsenud võrsed ja hõredad oksad välja lõigata. Eerikatel lõigata maha õitsenud kuivanud õisikud. 

Kui turbapeenar on ära vajunud ehk turvad on kokkuvajunud siis võib turvast peale lisada, et taimed väga turbast välja ei jää.

Turbapeenrasse sobivad taimed

Rohttaimed 10; puittaimed 5

Eesti keelne nimetus	Ladina keelne nimetus
1. köha	Calluna
2. Rohkeõieline Eerika	Erica multiflora L.
3. leesikas	Arctostaphylos uva-ursi
4. Priimula	Priimula
5. Kanarbik	Calluna
6. Fortune Kõverjalg	Cyrtomium fortunei
7. kultuurpohl	Vaccinium vitis-idaea
8. kultuurjõhvikas	Oxycoccus palustris
9. laanesõnajalg	Jaanalind sõnajalad
10. õisküüvits	Pieris formosa
11. kalihary	Gaultheria shallon Pursh
12. harilik kukemari	Empetrum
13. teelehine tarn	Carex plantaginea Lam.
1. rododendron	Rododendron
2. hortensia	Hortensia
3. kultuurmustikas	Vaccinium
4. roomav kadakas	Juniperus communis
5. kalmia	Kalmia

Rododendron

 Kanarbik

Eerika

teeleheline tarn

Hinnang artiklitele

Artikkel Õiemeres turbapeenar annab küll ülevaate üldiselt turbapeenra rajamisest aga kui on aiandusekauge inimene siis peaks ta lisamaterjali kindlasti juurde vaatama.

Arnold Hannusti, kes on Eestis üks esimesi suurte turbaaedade rajajaid-propageerijaid siis tema õpetuste järgi kirjutatud artikkel Turbapeenar annab võimaluse tuua aeda hapulembesi taimi ja Turbaaia rajamine, siis need artiklid on juba põhjalikumad, konkreetsete võtetega ja õpetustega kuidas turbapeenart rajada. Kui neid artikleid lugeda ja näpuga järge ajada ning kõike õpetusi järgida saab kindlasti peenar rajatud. Artikkel Rabaaia rajamine tundus aga kõige kompaktsem, asjalik, ülevaatlik, selgitava. See artiklit soovitaksin lugeda neile, kes plaanivad turbaaeda rajama hakata. Artikkel Rododendronite peenra rajamine on õpetlik, hea, koos piltidega annab tööde järjekorrast suurepärase ülevaate, seda artiklid võib ka julgelt soovitada. Erinev on natuke vaid tööde järjekord.

Artiklid mingit vau efekti ei tekitanud, kõik oli teada, tuttav. 

Ilupõõsaste lõikamine

Ilupõõsad vajavad rikkalikuks õitsemiseks regulaarset lõikamist.

Taime istutades tuleks tema võra üle vaadata – kui see ei ole piisavalt harunenud, siis lõigatakse kohe peale istutamist maha 2/3 taime ladvast või 10-20 cm eelmisest lõikekohast ülevalt poolt. Istutuslõikus tehakse alati kevadel. Kui taim istutatakse maha sügisel, siis lõigatakse teda alles kevadel.

Hoolduslõikus tehakse paari-kolme aasta tagant. Põõsast lõigatakse välja kuivanud, nõrgad ja mõned kõige vanemad oksad. Lõige tehakse oksa aluselt või mullapinna kohalt risti oksaga või mõnedel liikidel ka tugeva külgoksa kohalt. Kärpimiseks nimetatakse noore võrse tagasilõikamist 1/3 kuni poole võrra.

Noorenduslõikust tehakse põõsast harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja vanad oksad. Kiirekasvulistel põõsastel tehakse seda igal aastal, teistel 3-4 aasta tagant.

Kontpuud, harilikku lumimarja, ebajasmiini, kuslapuud, põisenelat, pihlenelat, jaapani enelat jt rikkalikult asendusvõrseid kasvatavaid põõsaid noorendatakse ka kõigi okste tagasilõikamisega ca 10cm kõrgusele maapinnast. Kui asendusvõrseid tekib liiga palju, siis need omakorda harvendatakse.

Lõikamise aeg sõltub taime õitsemise ajast. Ilupõõsad jagunevad kahte gruppi:

I GRUPP: sama aasta võrsetel õitsevad põõsad, mida lõigatakse varakevadel (märtsis-aprillis). Sõltuvalt põõsa vanusest seda kas kärbitakse ja harvendatakse (vanemad põõsad) või ainult kärbitakse (nooremad põõsad).

Varakevadel kärbitakse eelmise aasta kasve ja vajadusel harvendatakse: astelpaju, must aroonia, davidi budleja, jaapani enelas, kaselehine enelas, hambuline enelas, aedhortensia, puishortensia, läikiv hõbepuu, kurdlehine roos, näärelehine roos, kikkapuu, kukerpuu, leeder, liguster, paju, põisenelas, põõsasmaran, harilik sarapuu, ungari sirel, sõstar, läikiv tuhkpuu, viirpuu.

Varakevadel lõigatakse välja vanu oksi, ei kärbita: forsüütia, suur läätspuu, nõiapuu.

Varakevadel harvendatakse, kärbitakse peale õitsemist: kuslapuu, lodjapuu, lumimari, mandlipuu, pihlenelas, toompihlakas.

II GRUPP: eelmise aasta okstele moodustunud õiepungadest õitsevad põõsad, mida lõigatakse kohe peale õitsemist. Kui lõikamisega viivitatakse, siis ei jõua uued tekkinud võrsed enne talve puituda ja need külmuvad.

Peale õitsemist lõigatakse ära õisikud koos võrsetippudega ja vajadusel harvendatakse: ebajasmiin, ebaküdoonia, leetpõõsas, lodjapuu, harilik sirel, ungari sirel, ubapõõsas, ginnala vaher, tatari vaher.

Peale õitsemist lõigatakse välja õitsenud oksad ja/või harvendatakse, ei kärbita: deutsia, taraenelas, tuhkurenelas, kolmehõlmaline enelas, forsüütia, jaapani kerria, kolkvitsia, kuslapuu, kolkvitsia, kuldvihm, harilik lumimari, mandlipuu, võnk-pärgenelas, sõstar, toompihlakas, veigela.

Eestikeelne nimi	Ladinakeelne nimi	Õitsemise aeg	Lõikamise aeg	Tagasilõigatava osa pikkus
Värdforsüütia	Forsythia x intermedia	aprill, mai enne lehtimist	Kevadel, pärast õitsemist	1/3-1/2 oksa pikkusest
1. Ebajasmiin	Philadelphus coronarius	juunis -  juulis	Kohe pärast   õitsemist	Vanemaid põõsaid noorendatakse kolmandiku võrra iga 2-3 aasta tagant või 5 cm peale maapinnast tagasi. Võib ka tugevasti harvendada ja kärpida tugevaid üheaastasi oksi 1/3 võrra. Noored peened võrsed võib üldse välja lõigata.
2. Puishortensia	Hortensia arborescens	juuli  lõpust  septembrini	varakevadel	Et saada suuri õisikuid tuleb igal kevadel kärpida eelmise aasta kasve 1 - 3 (või 3-4) pungapaari peale ja vajadusel harvendatakse looklevad ja mahavajunud oksad. Vanemat põõsast võib madalamalt lõigata.
3. Harilik põõsasmaran	Potentilla Fruticosa	Juuli  algusest tugevate külmadeni	kevadel	1/3 oksi maapinnani välja lõigata igal aastal; noorenduslõikus 2-3 aasta tagant kogu põõsas 10-15 cm peale tagasi lõigata.
4. Katavba rododendron	Rhododendron catawbiense	juunis	peale õitsemist	Lõigatakse välja murdunud oskad, noorendamiseks võib kärpida. Küll on vajalik murda ära närtsinud õiekobarad.
5. Kaseleheline enelas	Spiraea betulifolia	mai teisel poolel	sügisel või varakevadel	Noorendamiseks  kärbitakse eelmise aasta kasve lõigata 1/3 oksi igal aastal välja ja vajadusel harvendatakse.
6. Jaapani enelas	Spiraea japonica	juulist -septembrini	sügisel või  kevadel pärast esimest õitsemist lõigatakse äraõitsenud noored raagudega ladvad maha.	Noorendamiseks ja et põõsas rikkalikult õitseks lõigatakse 10-15 cm kõrguselt maha igal kevadel või noorendatakse igal aastal kolmandiku oksi välja lõigates. Suurtel haljasaladel tuleb maha nad lõigata vähemalt igaks kolmandaks aastaks.
7. Ilus veigela	Weigela florida	juuni - juuli	peale õitsemist	Lõigatakse välja õitsenud oksad ja/või harvendatakse, ei kärbita.
8. Harilik lodjapuu kerasõieline vorm ehk lumepall Roseum	Viburnum opulus Roseum	juuni-juuli	varakevadel	Lõigata regulaarselt välja vanad väheõitsvad oksad. See hoiab põõsa kompaktse. Väga vanu põõsaid võiks tugevasti noorendada ja lõigata kuni 10 cm maapinnast.
9. Nõiapuu	Hamamelis	aprill - märts	varakevadel	Lõigatakse välja vanu oksi, ei kärbita.
10. Tömbileheline viirpuu	Crataegus laevigata	juunis	varakevadel	Kärbitakse eelmise aasta kasve ja vajadusel harvendatakse.

 

Kasutatud kirjandus:

1.  http://www.hortes.ee/?op=body&id=78&art=21

2. 90 tavalisemat võõrpuittaime/ Urmas Roht (AS Atlex 2012)

3. 101 Eesti Puud ja põõsast / Rein Sander (Varrak 2011)

4. Põõsaraamat/ Mari Laane ja Mati Laane (Varrak 2005)